TÄNAPÄEVA MAAILM
Eesti keeles väljendab paraku
seesama sõnaühend ka Eesti Vabariigi kodanike ainuomaseid õigusi ning sellest tulenebki
mõningane segadus.
Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid ehk kodakondsuseta inimesed. Oma
kodanikke kaitseb riik nii kodu- kui välismaal, pakkudes neile vajadusel ka varjupaika ja
juriidilist abi. Kui inimesel aga polegi õiguslikku kodumaad, siis kes peaks tema eest hea
seisma? Eriti teravaks muutub see küsimus sõja oludes, kui suured pagulashulgad otsivad
varjupaika välisriikides. Kuna pagulaste õiguslik staatus on ebamäärane, takistab see ka
mitmete elementaarsete inimõiguste (inimväärsed elutingimused, töölevõtmine) korraldamist.
Tulenevalt võimalikest probleemidest tahavad rahvusvahelised organisatsioonid, et
kodakondsust oleks võimalik omandada mõistlikel tingimustel. Kodakondsuseta inimeste suur
osakaal ühiskonnas ei tule stabiilsusele kasuks. Eesti rahvastikust moodustasid apatriidid
2003