Pagulaskirjandus
Eesti kultuuri vältimatuks
eeltingimuseks on iseseisev rahvusriik, ning kultuuritöö paguluses. [---] Üks peamisi põhjuseid, mis
pagulasatitüüde tagant kihutab, on see, et isegi rahvusvaheline õigus tunnustavat õiguvastaseid
annektsioone, kui asi jõuab aegumise või alistatud rahva vaikiva nõusoleku faasi. Seetõttu tuleb
vaibumatult avadada vastupanu, avaldada survet , ükskõik kui lootusetu see ka ei näiks."
(Akadeemia 2008 : 2260)
Etnoloog Ilmar Talve väärtustab teadlikku pagulashoiakut. Tema jaoks on see kultuurilise
alalpüsimise selgroog võõrsil. Talve on veendunud, et eestlase sihiks peab olema naasta poliitiliselt
ette valmistatud Eestisse, et säilitada kultuurilist sidet kodumaaga. (Akadeemia 2008 : 2261)
Karl Ristikivi arvab, et kirjutada saab hästi igal pool ja ainel. Tema jaoks ei soodusta teadlik
pagulashoiak maailmakirjanduslikku taset, kirjutamisel tuleb seda nimelt tõrjuda ning seepärast
katsetaski ta kirjutada Rootsi keeles
annaabi.ee 
