Eesti kunst 20. sajandi alguses
kohaselt 19. sajandi sõjamaali eeskujusid ning näitasid sõjategevust sihipärase ja
patriootilise tegevusena. Samal ajal käsitles Eestis Johannes Greenberg sõjateemat
poeetiliselt allegoorilises vormis, tema "Kodutud" kirjeldab hävingut sõjaohvri
positsioonilt.
1944. aastal põgenes läheneva Punaarmee eest Läände arvukalt eestlasi, sh. arvukalt
nimekaid kunstnikke. Eduard Wiiralt jäädvustas väikestes ofortides oma
pagulasekogemusi Euroopa purustatud linnades. Eestis kajastasid tohutuid sõjapurustusi
varemete kirjeldused, kuid riigi initsiatiivil kujunes taastamisest esimene, patriotismi ja
propaganda tähe all teostatud nõukogulik teema. Priidu Aaviku "Sadamas" (1947) kasvas
taastamine industriaalmaastiku kirjelduseks, kus lööktööst jutustav ehitustander liitub
efektselt varemete ja vanalinna panoraamiga.
Sõjajärgsete poliitiliste muutuste tagajärjeks oli alalhoidlik ja kammitsetud kunst.
Kunstile 1946
annaabi.ee 
