Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Lisaks varasematele emigrantidele lisandus Teise maailmasõja käigus eksiili üle 70
tuhande eestlase, kes oma ajakirjandust vajasid. Pagulusse läinud eesti ajakirjanikud
jätkasid esialgu eesti ajakirjanduse traditsioone, kuid hiljem hakkas nende
väljaannetes ka asukohamaade mõju suurenema, kuna oli selge, et pagulus kestab
oodatust palju kauem. Väljaanded olid esialgu lühiajalise elueaga, mida tingis sealne
majanduslik kitsikus.
Evald Voitk pagulaseestlane, kirjutas viidatud ajakirjanike albumis: "Täiesti valesti
on hakatud ajakirjanikke hindama selle järele, mida nad valitseva reziimi ajal on
pidanud kaasa tegema, et anda edasi oma kaasaja igapäevase elu palet. /-/ Täiesti
põhjendamatult vaadatakse ajakirjanikule kui võimu käsilasele ja need ongi
põhjused, miks ajakirjanike pere on pidanud kandma nii palju ohvreid ja peab
kandma veelgi, kui asi ei parane. Ajakirjanik ei saa ju teha oma aega, ta kirjeldab
annaabi.ee 
