Eduard Vilde
Kasutades arhiivimaterjale
ja mälestusi (eriti "Mahtra sõjas") on Vilde loonud mitmekülgse pildi 19. sajandi keskpaiga
Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja talurahvaliikumise õhkkonda. 1905. aasta
revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis
"Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja
mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde
pagulasaastail valminud näidendeil. Draama "Tabamata ime" aineks on ühiskonna
ebakriitiline iha rahvuslike kultuurisuuruste järele , komöödias "Pisuhänd" pilgatakse nii
mjanduslikke kui ka vaimseid tõusikuid. (Annus & Epner, 2001)
5
6
Kokkuvõte
Eduard Vilde on oluline inimene eesti kultuuriloos. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne,
kirjutas väga palju humoreski, novelle, jutustusi, romaane ning näidendeid. Selle kõige kõrval