Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvenda...
a. aprillis oli koolis suur õnnetus; korstnast alguse saanud tulekahju levis koolimajas kiiresti, hävisid koolimaja ja kõrvalhoone. Päästa suudeti osaliselt raamatukogu, asjaajamise raamatuid, mõned õppevahendid, mõned koolipingid, toolid ja lauad. 1944/45.õ.a. õppetöö algas alles detsembris. Ruumid õppetööks leiti Paistevälja külas Päärna talu valdajale August Kübarsepale kuuluvas maja, endise ühiskaupluse ruumides. 1959. aastal tuli kooli uueks õpetajaks- juhatajaks Ruth Pagil, kes töötas koolis 1963.aasta kevadeni. Kuna koolis oli vaid 4 õpilast, otsustati kool 1963.aastal sulgeda. Kooli õpilased asusid edasi õppima Järva- Jaani Keskkooli. Jalgsema kool lõpetas oma viimase õppeaasta ja enam kui 110.aastase tegevuse. Väikeseks jäänud haridus-läte kuivas olles täitnud oma ülla missiooni toonud teadmistevalgust, kasvatanud ja vorminud inimisiksusi, õpetanud neid lugu pidama kodukohast, kõige lähemast, sellest, millest saab alguse kodumaa.