Omariikluse rõõmud ja mured
vajalikkusest.
Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse välja kuulutamise võimaluste osas. Peale Asutava Kogu
valimiste katkemist otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja
revolutsioonilisel teel ehk koostada rahvale adresseeritud manifest.
Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret
põgenemist. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud, paljudes valdades võtsid
rahvuslikud jõud pagevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.
Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine, see oli mõeldud tegutsemisekserakorralistes
oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri
Vilms ja Konstantin Konik.
21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa
rahvastele") Ning kuna mitmed katsed sõita manifesti kuulutama ebaõnnestusid, siis tehti