Aleksander Puškin
Peterburis elades ei olnud Puskinil veel kindlaid poliitilisi ja kirjanduslikke vaateid. Ta
sõbrustas endast kümme aastat vanema Nikolai Turgeneviga, kes tegi kihutustööd poliitilisele
lüürikale ning püüdis ka Puskinit selles suunas mõjutada.
Lõuna-Venemaal saadeti Puskin väliskolonistide ülema Inzovi kantseleisse tööle.
Formaalselt luuletajat ei pagendatud; ärasõit vormistati üleviimisena ühelt teenistuskohalt teisele.
Mihhailovskoje pagendusaastail sai Puskinist Venemaa üldtunnustatud esiluuletaja.
Kadusid epiteedid, mida varem kasutati, et vahet teha temal ja ta luuletajast onul. Aleksandrist
sai nüüd lihtsalt Puskin ja Vassili Lvovits Puskini nimele lisandus ,,onu".
Pärast pagendust viidi Puskin uue tsaari Nikolai I kabinetti. Tsaar kartis üldsuse
rahulolematust ja see ajendas teda tegema efektset zesti. Nikolai I lubas luuletaja vabastada
tavalisest tsensuurist, mille asendab tsaari isiklik tsensuur.