Eesti keskaeg
sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus ning tekkis mõisasundijate - kupja ja kiltri - elukutse. Vihatud
mõisatöö mõjul hakkas talupoegadel tekkima mentaliteet, mis on kokku võetud ütlusse mõisa köis, las lohiseb.
Mõisnike survele vastasid talupojad pagemisega teiste mõisnike juurde, linna või piiri taha, peamiselt Venemaale. Iga
pagenud tööjõuline mees tähendas mõisnikele kahjumit. Seetõttu jõudsid läänimehed peagi ühele meelele pagemiste
takistamiseks ja pagenute väljaandmiseks. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud
(saksakeelse nimetuse järgi ka haagikohtunikeks kutsutud). 15. sajandi teisel poolel kujunes välja talupoegade
sunnismaisus. Siit oli vaid väike samm täieliku pärisorjuseni, mida Eestis täies mahus siiski veel ei tekkinud. Sotsiaalsed
protsessid olid keskajal väga aeglased. Tollane ühiskond väärtustas üle kõige traditsioone, tavasid, seisuseuhkust. Nii
annaabi.ee 
