Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
kohtupidamise sissetulekutest, siis kodanliste asjade kohtumõistmisest ja viimaks katseid tegema
isegi kaelakohtulistes asjades pärismaalaste üle otsustada (v. Transehe n. t. lk. 26.
Bonifatius VIII kirja järele 18. III. 1299 on seisukord Taani Eestimaal niisugune, et eeskätt
ristiusuvaenulised paganausu poole hoidjad tahavad siin vasalle täiesti hävitada. Paavst arvab, et
kui see neil korda läheks, siis oleks see ristiusulistele raskeks hoobiks, sest et nad levitaksid
paganust. Paavst teeb seepärast Riia peapiiskopile ja Tartu ning Saaremaa piiskoppidele
ülesandeks vasalle mõjuvalt toetada, et ristiusk seal võidule jääks (U. B. 581).
Nagu paavstid iseäranis siis hoogsalt ordut soodustama hakkasid, kui nad veendumusele
jõudsid, et ilma orduta saab ristiusk eestlaste juures ja ülepea Liivimaal vaevalt püsima jääda ja
levida, olgugi et nad enne ordu peale teisiti olid vaadanud, hakkasid nad nüüd vasallide peale,