EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi
linna tunnuseks. (Vahtre, 1993)
XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid
olemasolevad linnad kasvasid jõudsasti, eelkõige maalt tulnud inimeste arvelt. Sel ajal
moodustas linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. (ibid)
Usk
12.sajandil valitses Eestis veel paganausk. 13.sajandi alguses alustasid sakslased paganlaste
ristuusustamist tule ja mõõgaga. (A.Viires, 2004) Kuigi dokumentidest võib sageli lugeda
kaebamist eestlaste pagenlikkuse üle, on kindel, et kristlikud kombetalitused nagu ristimine,
armulaud, laulatus või matused kuulusid edaspidi siiski talupoegade kombestikku. Õieti
kuulusid vastavad rituaalid ka paganliku rahvakultuuri juurde, va armulaud, kuid nüüd kuulus
nende juurde ka kristlik riitus, mis oli eestlaste jaoks üldiselt vähetähtis. (L.Vahtre, 1993)