"paganlaste" - 1 õppematerjal

EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700

lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. (Vahtre, 1993) XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid olemasolevad linnad kasvasid jõudsasti, eelkõige maalt tulnud inimeste arvelt. Sel ajal moodustas linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. (ibid) Usk 12.sajandil valitses Eestis veel paganausk. 13.sajandi alguses alustasid sakslased paganlaste ristuusustamist tule ja mõõgaga. (A.Viires, 2004) Kuigi dokumentidest võib sageli lugeda kaebamist eestlaste pagenlikkuse üle, on kindel, et kristlikud kombetalitused nagu ristimine, armulaud, laulatus või matused kuulusid edaspidi siiski talupoegade kombestikku. Õieti kuulusid vastavad rituaalid ka paganliku rahvakultuuri juurde, va armulaud, kuid nüüd kuulus nende juurde ka kristlik riitus, mis oli eestlaste jaoks üldiselt vähetähtis. (L.Vahtre, 1993)