Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse? Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Selle üks põhjustajaid olid Ristisõjad Euroopas ja soov ristiusustada paganilkke rahvaid. Eestlased olid aga ristiusustamise vastu ja ei lasknud ennast vabatahtlikult ristida. Kuid miks nad siiski kaotasid Muistse Vabadusvõitluse? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti see, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla.
Ta lisas, et hobused olid jumalate salanõunikud. Odinil oli kaheksajalgne mära Slepnir, kes oli kas säravvalge või hallilaiguline. Anglosaksi poeem kinnitab hobust tähendust, rääkides sellest, kui rõõmust printsidest olevikuõdalastele. Uhkete kapjadega ratsust räägivad rikkad mehed, rahu allikas rahutule. Hiljuti peeti hobust Frey pühaks loomaks ja looma pühendamine sellele on Hrafnkeli saaga põhiteema. Paganilkke rootslasi kutsuti "hobusesööjateks" vahetunud kaasmaalaste poolt, nimetus oli 11-12 sajandil. Nõidu peeti võrdseks vanade paganlike völvade ahk sibüllidega, nad sobisid hiiglaste sõbraks, hiiglased aga ise olid moonutunud mälestus vanadest paganlikest kangelastest. Päiksekangelase arheotüübi eelistatuim loom oli hobune ja seega võib selle ruuni heaks omaduseks olla veel püha päikesehobuse poolt kantud haavamatu kangelase jõud.
annaabi.ee 
