Kristlus
jäänud Pauluse õpetuse juurde, mille järgi inimene ei saa oma tegudega pääsemist ära teenid, vaid see
sõltub jumala armust. Seda õpetust edasi arendades jõudis Augustinus õpetuseni jumalikust
predestinatsioonist (ettemääratusest): Kogu inimkond on patu küüsis ja kujutab endast suurt
hukkamõistetute massi. Oma headses on jumal siiski teatud osa inimestest valinud õndsuse jaoks.
Valitud pääsevad oma teenetest sõltumata otse paevasse, sest jumala arm on vastupandamatu. Aga
suurem osa inimestest jääb oma rikutusse ja läheb hukatusse. Tuleb uskuda jumala õiglusesst.
Ispireerituna Rooma hävitamisest gootide poolt 410.aastal kirjutas Augustinus apoloogia ,,De civitate Dei"
(tõlkes ,,Jumala riigis")
· paganlikud jumalused pole suutnud tagada impeeriumi edu
· ristiusk ei ole tulnud inimesi õnnelikuks tegema vaid neid päästma