Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal Eesti aluskord -koosneb kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvatsiit), pealis-korra moodustavad vanaaegkonnas meredes kulunud settekivimite lasund Kuesta -A sümetrilise läbilõikega reljeef Ürgorg -sügavad aluspõhjaga lõikuvad orud Loopealne e. alvar -paetasandiku osa, kus pinnakate on väga õhuke või puudub Pinnakatte -Põhja- ja Kesk-Eestis 2-3m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10m paks. Moreen -mandri liustike kuhjatud erinevate suurusega kivimiosakeste segu Mineraalsed setted -kruus, liiv ja viirsavi Elutekkelised -turvas ja muda setted Pinnamood -maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest
Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel. Piir pöördub itta Kaisa küla kohal ning seejärel kaardub Mooste ja Meelva raba umber kuni Võhandu jõeni, kust läheb Räpinast kaarega ümber. Lääne poolt möödub Värskast ja ida poolt Mustoja mõhnastikust (Arold, 2005). Paetasandiku, meretasandiku, voorestiku, moreenküngastiku, oosistiku, luitestiku, mõhnastiku ja moreenkattega mõhnastiku levimusalasid Peipsi madalikul ei ole. Moreentasandiku levimusala on 3%, murrutatud moreentasandiku levimusala on 26,9%. Jääjärve- ja järvetasandiku levimusala on 23,2%, jääjõetasandiku levimusala on 0,3%, jõetasandiku levimusala on 1%. Tehnogeense tasandiku levimusala on 0,4%, orustiku levimusala on 0,8% ja rannavallistiku levimusala on 1,6%
annaabi.ee 
