Panga pank Osmussaare Møns'i klint Astangrand · Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad · Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud Vilsandi saar (karrid) Moreenrannad · Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud Moreenrand Liiva- ja kliburannad · Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva. Liivarand Kliburand Möllirannad · Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud
seda varingutena (nt Paldiskis). ((Kaart: Põhja-Eesti klint on osa Läänemere klindist.)) --- 71 Mere kulutusele alluvad rannalõigud, kus pankrannik on jätkuvas arengus, jäävad valdavalt klindi lääneossa: Pakri poolsaar ja saared, Osmussaar, Rannamõisa (kõrgus 35 m). Astangrannad on järsud pehmetes setetes kujunenud kulutusrannad, näiteks Mõntu ja Soela astangud Saaremaal. Laugenõlvalised paerannad leiame Vilsandi lääneosas ja Vaika saartel. ((Foto: Panga pank Saaremaal Siluri klindi kõrgeim (21 m) lõik Eestis.)) Mõisted luide maasäär laidrannik skäärrannik pankrannik Küsimused 1. Eestile on iseloomulik rannikutüüpide mitmekesisus. Kirjelda Eesti rannikutüüpe. 2. Milliseid Läänemere ääres esinevaid rannikutüüpe Eestis ei leidu? 3. Leia Eesti atlase kaardilt (lk 24-25) piirkonnad, kus asuvad Eestis pankrannikud. 4
annaabi.ee 
