Jägala ja Keila jõed ja joad.
Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud
lämmastikureostus.
Joonis 1 Jägala juga.
Jägala juga.
Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas.
Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja
1 km Koogi küla keskmest põhja pool.
Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 km kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja-
Eesti klindi paeplatoolt, Kallavere-Ülgase klindipoolsaare ja Ruu klindineemiku vahelisse Jägala
klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²)
tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on
10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200
m³/s.
Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja
liivakivilasundi piirimail