Tallinna ajalugu
Elutoa seintes paiknesid tihti mitmesuguse kujuga nishid. Neist osades asetsesid seinakapid,
mõningaid kasutati aga mööbli paigutamiseks.
Elutuba oli reeglina hoone ainus köetav ruum. Seda köeti keldrist, mantelkorstna poolses nurgas
asuvast kalorifeerikütteseadmest. Ahjud oma tänapäevasel kujul olid 15. sajandi Tallinnas veel
tundmata. Tellistest võlvitud ahjukolde peal asetsesid kerisekivid, mida kattis elutoa põrandas paiknev
ümmarguste avadega paeplaat. Kütmise ajal olid avad suletud ning suitsugaasid juhiti korstnasse.
Kütmise lõpul see ühendus aga suleti ning soe õhk pääses plaadis olevate avade kaudu elutuppa.
Selliseid seadmeid kasutati hoonete kütmiseks kuni 16. sajandini, mil linna ilmusid esimesed
kahhelahjud. Kalorifeerkütet on peale elamute kasutatud ka Raekojas, linnustes, gildihoonetes ja
mujal.
Eluruumide peal hoone viilu all asetsesid lao- ja aidaruumid, mis paiknesid tavaliselt kahel või kolmel
ülemisel korrusel
annaabi.ee 
