Naljandid ja anekdoodid
johus, tuu surma saa. Mine' tapa' tuu tsiga är." Miis pelänü küll, et ei tiiä', kus lätt, et olet kuniga
tennistüste löönü', piät ka kuniga käskü täütmä. Lännü' sõs tõõne sinnä' poole ja vidänü mõõka
takah. Tükü ajo peräst kaes -- mõtsa puult tule jo mõtstsiga, nii et maa mügises all, õkva timä
poole. Miis jätnü mõõga maaha ja ka vadima. Õnnes ollu' sääl üts haan'aküün -- sinnä' küüni
poole, mõtstsiga takah. Miis paenu är küüni kõrvale, sääl ollu' uss, säält müüda nuka taade.
Mõtstsiga joosnu' ka küüni mano, sõs säält ümbre minemä taade, nännü, et lävi ol'l, karanu ka
sisse, arvas, et miis ussest sisse juusk. Miis joosnu nüüd ja pannu usse takst kinne. Mõtstsiga
küünih. Miis võtnu sõs uma mõõga, lännü' kuniga mano ja ütelnü: "Mõtstsia ole mina küüni kinne'
pannu, minge võtke' timä vällä." Mintü sõs kaema -- ol'l ka nii. Oi sedä avvu, mis meehel nüüd ol'l.
annaabi.ee 
