Tähtsat osa on etendanud meri On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate
Tähtsat osa on etendanud meri On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate
Tähtsat osa on etendanud meri On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga
annaabi.ee 
