Eesti keskaeg
-16. sajandil.
10. KATOLIKU KIRIK EESTIS. USUPUHASTUS JA SELLE TAGAJÄRJED
RISTIUSU MÕJU EESTLASTE VAIMUELULE. Ristiusul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel kähe maailma
piiril elavast paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Ristiusk kuulutab usku ainujumalasse, inimeste
võrdsust jumala ees, ligimesearmastust ja halastust. Eestlaste maavillase muinasusundiga võrreldes oli kristluse näol tegemist
palju arenenuma ja paeluvama õpetusega. Kuid ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, mis juba iseenesest tekitas
meie esiisades õigustatud sisemise tõrke uute tõdede vastu, olles pealegi vastuolus ka kristluse enda kuulutusega. Ristiusk oli
tekkinud hoopis teistsuguses keskkonnas; aastaaegade vaheldumise ja sesoonsete põllutööde rütmis elavatele eesti
talupoegadele oli mõistetavam loodust pühaks pidav muinasusk. Samas tuli eestlastel tahes-tahtmata tunnistada uue jumala