„hulluse“ poolest, mis oli rikkaliku varjundiga ultramariinsinine. Värvi „International Klein Blue“ leiutas ta ise. 1961 “Kosmogooniad”, maalimine tuule ja vihmaga, maalimine tulega. Mõnede kunstikriitikute arvates oli ta Marcel Duchampi „järeltulija“, avades maailma uuele kunstimeediumile. Teised jällegi peavad teda avant-garde kunstnike Kazimir Malevich ja Aleksander Rodchenko järelkäijaks, kes olid samuti monokroomsusest paelutud. Kuid avant-garde kunstnike monokroomseid ja Yves Kleini teoseid eristab see, et viimase omi võib pidada hoopis abstraktse kunsti satiiriks. Nad ei kanna endas ühtegi motiivi ega sõnumit ning Kleini sõnul polegi seal mitte midagi peale tühimiku „the void“. ‘’Sinine Veenus?’’ Samas võib tema teoseid tõlgendada ka vastupidisel viisil: ta oligi siiralt huvitatud müstilistest ideedest nagu „lõpmatu“,
Ma arvan, et oleks lahe, kui me paneksime kõik lapsed riidesse nii, mis ütleb "armastage mind." Nii me ei unustaks kunagi midagi. Ta vaatas mind pika pilguga ja istus seejärel otsustavalt. Teadsin muuseas kaardilt, et tema nimi on David (mitte tema tegelik nimi) ja ta on seitsme aastane. Tavaliselt, mõne aja pärast, kui ma tunnen, et võin lapsega vabalt suhelda, palun ma vanematel fuajees oodata. Minu üllatuseks palus David ise oma emal lahkuda. Paelutud tema reaktsioonist, eriti kuna midagi sellist mulle mu töös ei meenunud, püüdsin leida seletust. Selgus, et ema tõi ta siia, kuna ta "kuuleb häält oma peas sarnaselt telefonile", millega ta rääkis ja küsis kõike, mis ette tuli, sealhulgas näiteks, kuidas läbida teatud taseme arvutimänge. Vastused, mis poiss sai, olid alati õiged. Küsisin temalt, kas sel häälel on nimi, mille peale poiss vastas, et ta kutsub teda
annaabi.ee 
