asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a
Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal ja Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses.Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi:kirikuid (1464. a), härjavõitluse areen aastast 1617, raekoda 17- 18. saj.
Raua töötlemine jõuab Euroopasse u 960 Saalomon (961-922) saab Iisraeli kuningaks. Saul kaotab Aramea provintsid, Maa jagamine 12 provintsiks. Sõjavankrite väeosa u 951 Megiddost saab Iisraeli adminkeskus ja kindlus u 950 Assüüria riigi taasasustamine u 926 Saalomon sureb.Riik jaguneb Iisraeliks ja Juudaks. Juuda pealinnaks saab Jeruusalemm, Iisraeli pealinnaks Sekem,siis Tirsa, Penuel ja Samaa4ia, misa valitseb Jerebeam u 900 Armeenias tekib Urartu (Vanì) riik, paelinn Tushpa kuni hävitatakse assüürlaste poolt aastal 714. u 800 Aarjalased asutavad Indias hulga väikeseid riike u 854 Assüüria tungib Vahemere äärde. Karkari lahing u 800 Etruskid saabuvad Itaaliasse u 850 Meedlased tungivad L-Idasse, u 100 a pärast järgnevad pärslased u 841 Iisrael maksab Assüüriale tribuuti u 814 Foiniikialased asutavad Kartaago
annaabi.ee 
