Peakated
On olemas äärtega ja
äärteta peakated. Esimesed peakated ei olnud midagi rohkemat kui tükike
ümmargust nahka. Naha sisse tehti augud, millest tõmmati läbi paelad, et
see peakate oleks vastu pead. Peakate pael eraldas tipu äärtest. Peakate
suur serv oli üles seotud, et see silmade ette ei jääks. Mõnikord kui paela
polnud nägid inimesed, et äär kisub ise rulli, mis viis edasi ise ärakeeratud
peakatete äärteni, mis ei olnud kinni seotud enam. Ääred oli kaetud
paelega peale nugadega äärte trimmimist, et need ei narmatseks. Kuigi
materjalide kvaliteet paranes, jäid tavad, et siduda peakated ülesse. Kui
mehed läksid lahingusse, oli tavaks kanda sulge mütsi küljes kallimalt.
Kui naha asemel hakkati velvetit kasutama, oli vaja, et see kokku ei
vajuks, selleks hakkati voodrit kasutama. Kuigi tänapäeval on peakated
piisavalt jäigad kasutatakse ikkagi voodrit. Inviduaalsete suuruste
tulemisega ei pidanud enam peakateid kinni siduma, aga austusest ja
annaabi.ee 
