Muinaseestlased
sõba ja põll. Rõivad vöötati nahast või kõlapaelast vöödega. Riietus oli paikkonniti
erinev ning ka ühes kohas ei kandnud kõik naised täpselt ühtmoodi rõivaid.
Alussärkidest pole midagi teada, kuid ilmselt olid need sageli valmistatud linasest
kangast. Suvel soojade ilmadega ning igapäevatööd tehes kantigi ainult särki, talvel
külmaga võis aga umbkuue all olla mitu villast särki pealistikku. Lõua alt kinnitati
särk kas paelakeste, puupööra või väikese hoburaudsõlega.
Naiste peakatted
Abiellumata tüdrukute peakatetest 12. sajandi Eestis pole midagi teada, kuid
arvatavasti kandsid nad pidulikel juhtumitel pärgi, nagu hilisematelgi sajanditel. 18.
sajandi ja 19. sajandi alguse eesti neide kirjeldavad allikad väidavad üksmeelselt, et
nii neidude kui ka noormeeste juuksed ulatusid umbes kaelani ning nii ühed kui
teised käisid palja peaga, isegi talvel. Arvatakse, et abielunaiste üldlevinud peakatteks
annaabi.ee 
