Väike kirjand Lihula linnast
jäänuseid, küll aga on leitud mitmesuguseid muinasaegseid esemeid. Vanimaks
leiuks on 10. sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla
ehitised keskaegse aleviku rajamisel.
Peale vallutust tekkis muinasküla asemel alevik, mida mainitakse esimest korda
1238. aastal. Alevik paiknes vähemalt 1,5 hektari suurusel alal. Aleviku õitseajaks
oli 13. sajandi lõpp ja 14. sajand. Seejärel jäi areng seisma. Alevi peamiseks
hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline
maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad
(vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m
kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16.
sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt
vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul.
Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele.
annaabi.ee 
