Vääriselupaikade inventuur Eestis
aladele kujunesid luitemetsad -peamiselt palu- ja nõmmekooslused.
·Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt taandus mandrijääaeglaselt ning tungis mitmel korral ajutiselt
lõunasse, seejärel tõrjus kliima soojenemine jäätagasi põhja. Tekkisid rohked mandrijääst
mahajäetud ja sulavete ümberkorraldatud setetest pinnavormid iseloomulike moreenmuldadega.
Olenevalt moreeni kivimilisest osast leidub väga erinevaid mullatüüpe, alates vaestest savikatest
muldadest Lõuna-Eestis kuni paekivikoreste, maaviljeluseks väga sobivate viljakate muldadeni
Pandiveres.
Jääsulavete tegevusel tekkisid nii liivased sandurid kui sügavale aluspõhja lõikunud ürgorud,
kus laiade lammide vahel looklevad praegu väikesed jõed. Arvestades looduslikke tingimusi,
võiksid viljakate muldadega aladel levida liigirikkad kuuseenamusega ja laialehised metsad, kuid
pikaajalise asustuse tõttu on algsed metsad asendunud liigivaesemate sekundaarsete
metsatüüpidega