lossile. 2-kroonisel on kujutatud vaadet Tartu Ülikoolile. 5- kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger, selle suurus on 140x69 mm ja selle põhivärv on oranz. Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele. 10-kroonisel on kujutatud vaadet Tamme-Lauri tammele Urvastes. 25-kroonisel on kujutatud vaadet Vargamäele. 50-kroonisel on kujutatud Estonia teatri hoonet Tallinnas. 100-kroonisel on kujutatud vaadet Põhja-Eesti paekaldale. 500-kroonine on lilla põhitooniga ja sellel on kujutatud suitsupääsukest Eesti maastiku taustal. 1-kroonise väljalaske aasta on 1992. 2-kroonise väljalaske aastad on 1992,2006 ja 2007. 5-kroonise väljalsake aastad on 1991,1992 ja 1994 10-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,2006 ja 2007 25- kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,2002 ja 2007 50-kroonise väljalaske aasta on 1994 100-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,1999 ja 2007
Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane Vaade Tamme-Lauri tammele Urvastes Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjandusklassik Vaade Vargamäele Rahatähe esiküljel on Eesti helilooja Rudolf Tobiase (1873-1918) portree. Vinjett rahatähe tagaküljel kujutab Estonia teatri hoonet Tallinnas. Lydia Koidula (1843 1886) Eesti luuletaja ja näitekirjanik Vaade Põhja-Eesti paekaldale Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eesti poliitik, publitsist, kirjanik ja põllumajanduse arendaja Lendav suitsupääsuke Eesti maastiku taustal TURVAMÄRGID 5 KROONI 10 KROONI 25 KROONI 100 KROONI 500 KROONI Kolme lõviga vesimärk on rahatähtedel nähtav nii kupüüre vastu valgust hoides kui ka horisontaalasendis. Vesimärk on poolitatud ning asub rahatähe servades.
Lydia Koidula Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni tütrena. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa ...
oma pedagoogitöö katkestama ja pensionile minema, kuigi on sel ajal ainult 55-aastane ja võiks olla parimas loomisjõus. 12. augustil 1940.a. leiti Triik oma toast surnuna. Molbertil oli lõpetamata Otto Evaldi portree. See viimse hetkeni töö juures viibimine nagu sümboliseeriks Triigi kiindumust ja jäägitut andumust oma kunstnikukutsele. Mõned päevad hiljem sängitati kunstnik mulda oma kunagise soovi kohaselt perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Matusepaiga kõrgele paekaldale paistab kauge merekäär ja vana taluaed paik, kus Triik võibolla kunagi mõlgutas esimesi mõtteid kunstnikuks saamisest. (,,Nikolai Triik"; lk. 138-173) Juhan Liiv'i portree Lennuk
annaabi.ee 
