Eesti loodusgeograafia konspekt
väiksed
· Vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene - kaltsiumivaesed
· Võivad ka Eesti tingimusis asetsed mõõduka kaldega nõlvadel
· Võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid)
· Võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide
kasvukohaks/elukohaks
· Levivad enamasti kaldaastangute, kõrgustike, nõlvade jaamil
· Üügu allikasoo Muhu saarel
· Lõuna-Eesti allikasoodel pole paeegu kunagi mändi, rauarikka veega allikad
· Rannikumadaliku allikasood on suurema pindalaga
Madalsood
· Soo moodustamise esimene etapp.
· Piiriks kokkuleppeliselt üle 30 cm turvast vastab enam-vähem piirile, kus taimede
juuestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega. Siiski toituvad taimed osaliselt ka
põhjaveest, mille tase on kas läbi aasta või sesoonselt kõrge.
· Madalsoid enimohustavad tegurid: kuivendamine, mestastamine, nn aitaturba