Miks kunst ja kultuur armastab hulle
kes aastatel 1927-1943 uuris 5000 inimest. Tuli välja, et kunstnikke vaevab sagedamini
skisofreenia, teadlasi aga maniakaal-depressiivne psühhoos.
Skisofreenia on raske vaimuhaigus, mis tõsiselt häirib inimese toimetulekut ühiskonnas.
Skisofreenikud tajuvad ümbritsevat moonutatult, näevad pettekujutlusi, ei suuda adekvaatselt
mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks
ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox.
Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler.
Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates
oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad
meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku
panna. Just sellepärast tekivad tal ka ebaharilikud assotsiatsioonid, mille ta ande olemasolul
suudab kunsti valada.
annaabi.ee 
