kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus need kõrgustikke üksteisest lahutavad. Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahel 4080 meetri kõrgusel. Valga nõost väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike- Emajõe orund. Eesti kuulub geoloogiliselt nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid, on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid on mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn. taevaskojad ja müürid), Neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus. Eesti pinnamoes võib leida enam kui 300 miljonit aastat tagasi kujunenud pinnavorme. Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga
Panga serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, jagunedes klindineemikuteks ja -lahtedeks. Loode- ja Kirde- Eestis ulatub klint paiguti mere lähedale. Kõrgeim pank asub Ontikal, ulatudes 56 m üle merepinna. Geoloogiliselt kuulub Eesti nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid, meie puhul paleosoikumi settekivimid, on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid -- järsakuid -- võime leida vaid mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn. taevaskojad). Kõiki neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus. Kuigi pinnakattega kaetud, avalduvad Eesti pinnamoe põhijoontes aluspõhja iseärasused, eriti aluspõhja vastupidavus erosioonile. Iseloomulik on aluspõhja reljeefi suurvormide paigutus
annaabi.ee 
