Eesti mullastiku eksam
paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad
põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja
kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad
maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus
põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode
rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood.
R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede
kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks.
Lääne-Eesti.
Lammimullad (A): gleistunud, glei-, turvastunud(Gr1; Ag, AG) - Jägede tulvaveega
üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja
Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur
annaabi.ee 
