Igaühe õnn on kordumatu
lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii
mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib
sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla.
Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi
on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi
nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurselt teha. Padujoomingud, kus ei
saada kaineks mitme nädala vältel mõjuvad laastavalt nii tervisele, suhetele kui ka
vaimsusele. Kes tahaks meenutada oma nooruspõlve lastelastele sõnadega: "ma ei
mäleta" või "ma kahetsen seda, seda ja seda sündmust"?
Ka liigne rahaarmastus viib üksinduseni. Raha võib elus edasi viia, kuid see ei too
südamerahu ega -rõõmu. Pigem kaotatakse nii oma mõistus, sest tahes tahtmata
soovitakse seda aina juurde ja juurde. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" ning August
annaabi.ee 
