LIITSUBSTANTIIVID
kaldkiri).
Kinnistüveline laiendosa
Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga
(nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst,
hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink).
Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga
(nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende
hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure,
küberrünnak, retroviirus).
Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel.
Deverbaalne põhiosa
Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma
liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt
annaabi.ee 
