Eesti elustik ja elukooslused konspekt
Rabades pesitseb nt.
väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist
lindudest sookurg, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja. Laugastel piilpart, sinikael-park, tuttvart, ka
kajakaid. Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku.
Imetajad
-põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib
marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel
rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott,
kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk.
OHUD RABAKOOSLUSTELE
Kuivendamine – kõdusood ja jääksood (tuleohtlikud!)
Turbalõikus – jääksood – männik enamasti
Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud
Õhusaaste, eriti aluseline saaste