Too kodust kirju vöö! (Poeg toob vöö) Vanapagan:Säh tütreke, kuldvöö, lähme nüüd minema. Vaeslaps:Ei saa tulla, ei ole kingi jalga panna. (Vanapagana poeg jookseb ja toob, nii jätkatakse veel erinevate ehetega. Lõpuks astub vaeslaps saunast välja.) Vanapagan:Astu nüüd tõlda, tütreke! Vaeslaps:Kuhu ma istun? Tõld on tühi. Vanapagan:Sees on, sees on siidisuled, sees on padjad paremad. Vaeslaps:Ei ole ma harjunud siidisulil ja pehmeil padjul istuma, tooge heinu tõlla põhja. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Jookse üle Riia Koiva- seal on ilma vööta kuhi. (Poeg jookseb ja on kiiresti tagasi. Järsku kireb kukk ja Vanapagan kaob koos oma kaaslaste ja tõllaga. Vaeslaps läheb koju, kus teda ootab ees talutütar.) Talutütar:Kus sina sellise rikkuse küll said, käisid vargil jah? Vaeslaps:Ei käinud mina vargil. Talutütar:No räägi, kust said, muidu ütlen emale ära
· ahi, hudi, kali, kiri, kosjad, lubi, veli, osi, puri, rübi, tühi, vali, väli VORMISTIKUST: · puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse · purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK · lugemiku, lugemikku, lugemikusse e lugemikku, lugemike e lugemikkude, lugemikke, lugemikesse e lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST:
annaabi.ee 
