Okaspuude luhikonspekt 2012
must (P. mariana) ja kanada kuusk (P. glauca).
Perekonna esindajad on suured puud, kõrgus 20...40 (70) m.
Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas, vormidel ka sammasjas,
rippoksaline, madalkompaktne või laiuv. Vabalt kasvades ulatub võra sageli
maapinnani. Koor nooremas eas sile, hiljem moodustub soomusjas korp.
Võrsed vaolised ja piklikkühmulised.
Okkad kõikidel aastakasvudel spiraalselt paljad või lühikarvased, 1-kaupa,
kinnituvad tugevatele pruunidele (puitunud) näsakestele (padjakestele),
nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed okka kõigil neljal tahul või
© Ivar Sibul 2007 2012.
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 10
lamedatel okastel ainult allküljel (morfoloogiliselt pealküljel, sest okkad on
alusel 180º pöördunud).
Pungad koonilised, vaiguta või vähese vaiguga (v.a. Picea glehnii Glehni
kuusk ja P. koyamai - korea kuusk)
Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus
annaabi.ee 
