"padinad" - 1 õppematerjal

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

eestirootslastelt. Püsiv rootsi asustus tekkis Eesti aladel 13.–15. sajandil ning säilis 1944. aastani. Eestirootsi laenud viitavad mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. Eestirootsi laenud on nt haalama, hauskar, julla, kepp, klibu, klomp, kratt, nugima, räim, tont, viiger. Kuigivõrd võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene, mis on saadud Lõuna- Soome rootslastelt, rohkem on neid murretes. Soomerootsi laenud võivad olla nt padinad, päss ‘jäär’, rool, seilama, simman. Eestirootsi ja soomerootsi laenud on (riigi)rootsi laenudest enamasti häälikuliselt eristatavad, need murded kuuluvad rootsi idamurrete hulka, mille vanemad jooned kajastavad vanarootsi keelt. Laenamisele eestirootsi või soomerootsi murretest viitab ka laenu levik eesti murretes: enamasti esinevad need laenud eestirootsi või soomerootsi keeleala naabruses asuvates murrakutes, Lääne- ja Loode-Eestis, Hiiumaal, põhjarannikul