Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“.
(kaupmehed) ja väikegildid ehk tsunftikäsitöömeistrid.
Venemaaga ühinemisel Luteri kirik allutati provintsiaaltasandil rüütelkondadele ja linnade
tasandil magistraatidele st., et kiriku juhtimisest võtsid osa nüüd ka aadlikud, kuigi 18 sajandi
jooksul kehtis kogu Liivimaal Rootsi 1686a. kirikuseadus. Maakirikutes kuulus pastori ametisse
kutsumine kihelkonna mõisale ja kes pidi valdama kohalikku keelt. Pastori kohustuseks oli peale
jumalateenistuse läbiviimist ka padentide (seadus, määrus) edastamine, statistiliste andmete
kogumine, võimude informeerimine pagenud talupoegadest ja maaseaduse rikkumisest. Patori
ülessanneteks oli ka välja selgitada, kellel on kohustus koolis käia (7-12a. kellel ei olnud
võimalik kodus lugemist selgeks saada) ja esitas nimekirja teadmiseks ka mõisnikule, kes pidi
koolist eemale jäänud laste vanemaid karistama.
Pärast Vene võimu kehestamist jagunes mõisa maavaldus maksuvabaks mõisamaaks ja
annaabi.ee 
