Esimesel päeval kui Juss oma uhke siksiga mõõda Narva külateid sõitis nägi ta tee ääres ühte vennikest tuterdamas. Juss tõmbas siksil pidurid plokki ja küsis: Et kes sina selline veel oled? Vennike vastas ää.. mina wä? Juss selle peale:Sina jah! Noormees vastas:Ma olen Valeeri. Juss küsis:Et millega sa siin tegeled? Valeeri selle peale: pudeleid korjan ,et saaksin väikse süstla täie herot osta.. See peale Juss kohkus ,hüppas autosse ja pani padavai minema. Teisel päeval Juss tegi väikse peatuse Võrus. Oli siis Juss just parajasti ühe seto poe juurde jõudnud ,kui äkitselt kuulis ,et kuskilt tuleb üks rämeda tümmiga BMW. Tuleb, siis see bemm Jussi kõrvale. Juss imestub ,vaatab ja uurib ,et mis masin see veel selline on. Tuleb üks mees autost välja ja Juss küsib : Kust sellise tümmi ka said. Mees vastab ,et üks tuttav paigaldas. Juss lausub:teeks õige tuttvust ,ma Juss ja mis sinu nimi ka on?
{26688}{26785}aga koju tagasi jooksevad nad ikkagi,|naise selja taha peitu. {26808}{26891}Meie, soomlased, vähemasti valisime,|kes valgete, kes punast poole. {26895}{26923}Kurat! {27566}{27623}Kui kaugel su isatalu siit on?|- Versta viis. {27664}{27711}Siis pole viga,|teil on noored jalad. {27715}{27826}Meie talu on siit Viljandi poole,|astud tükk aega ja oledki kohal. {27838}{27936}Onu! - Kui te unes|üksteist nägema hakkate, {27940}{27993}siis võtab noor rüütel jalad selga|ja tuleb padavai preilina juurde. {28064}{28152}Või tuled koos minuga|Viljandisse? Võitlema? {28269}{28325}Ei, ma peaksin kõigepealt... {28354}{28398}Olgu siis peale. {29208}{29281}Tere, vennas!|- Ants! {29355}{29425}Kuidamoodi! {29445}{29518}Tulid ära koju?|- Mitte päris! Aga sina? {29532}{29596}Sõtta lähen. - Ma tulen ühes,|lähme enne toast läbi... {29600}{29650}Oota nüüd.|Jää sina parem koju. {29664}{29739}Ma ei saa,|meie klassist läksid paljud. {29756}{29846}Mis asja teie sinna ronite, nolgid
vahetu keelekontakti tulemusel. Laentüvede integreerumist iseloomustab nt lõpukadu (nt vene kanycma – kapsas, paberoca – pabeross), konsonantühendid sõna algul asenduvad ühega (nt vene clobogka – lobudik), vokaalharmoonia kaob (nt soome rälläkkä – relakas), geminaadid sõna seest üksikkonsonandiks (nt esittää – esitada), pikeneb vokaal sõna sees (nt vene logõr – looder), võivad säilida mõned sufiksid, nt vene -nik (pagasnik), -vai (padavai), -ka (täika), sõnade lühendamised (soome alennus – ale), -ari (synttari – sünttar). 15. Kirjelda eesti keele võõrtüvede häälikulist struktuuri. Võõrtüved moodustavad üleeuroopalise sõnavara, mille levik on muutunud üha laiemaks. Võivad olla nii laen- kui ka võõrsõnad. Võõrsõna on keeles häälikuliselt muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni
annaabi.ee 
