EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI.
HALDUSJAOTUS MUINASAJAL
Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda
maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid:
1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus.
2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal).
3. Reval - Toompea, Iru.
4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana.
5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi.
6. Ugandi - Tarbatu, Otepää.
7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide.
8. Järvamaa.
Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu.
Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna
keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem.