Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
,,Maskeraad" on väga sümboolne pealkiri. Maskeraad
on seltskonnaelu, see on vale. Inimesed ei ole sellises seltskonnas loomulikud, nad ei saa
avaldada oma loomulikke tundeid. Kõik on üles ehitatud petmisele ja omakasupüüdmisele. See
oli kirjanduslik teos, mis püüdis ära kasutada väga tähtsaid kirjandusallikaid. Tolle aja iidoliks
oli Shakespeare; ,,Maskeraad" baseerub ,,Othellol", samuti draamal ,,Häda mõistuse pärast" ja
ka ,,Mozartil ja Salieril" ja ,,Padaemandal". Hasartmäng on mäng saatusega, mitte ainult
rahaga. Seal ei ole võimalik võita ratsionaalselt. Lermontov näitab hoopis teistmoodi kindlalt
võita saab ainult petmisega. Peategelane oli oma minevikus valemängur. Ta teadis kõiki
petmisvõtteid. Kui võlgade maksmiseks raha ei olnud, siis oli ainsaks väljapääsuks enesetapp.
Loos on ühelt poolt väga tugevad tunded, suured kired, mis valitsevad inimeste üle ja teisalt on
hasartmäng, mis aitab pingeid välja elada