Vabadusvõitlus
A.
Billowski avastas selle 1862. a. Varssavis Zamoyskite ordinatsiooniraamatukogus.
Käekirja järgi dateeritakse see 13. ja 14. saj. vahetusse. Praegune kroonika on mitmest
tükist kokku pandud. Trükis avaldas selle esimesena Hannoveri kuninglik bibliotekaar
Johann Daniel Gruber 1440. a. kogu raamat oli ladina keeles. 1747. a. avaldas
Kuressaare koolidirektor J. G. Arndt saksakeelse tõlke. 1876.a. tõlgiti kroonika vene
keelde. Ajaloo ja muististe uurija Jaan Jung tõlkis E. Pabsti saksakeelse tõlke põhjal
kroonika ka eesti keelde. J. jung ei saanud kirjastajalt avaldamisluba ning hakkas
uuesti tõlkima ladina keelest. Tõlge on kommentaaridega varustatud. Töötles
varasemaid andmeid ja lisas ka omapoolseid selgitusi. Eesti keeles ilmus see aastatel
1881-1883 vihikutena.
Henriku arvates oli Baltikumi vägivaldne ristiusustamine põhjendatud: see oli õiglane
sõda paganate vastu. Krooniku arvates olid kõik vahendid head Jumalariigi vaenlaste
vastu