,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..."(Herman Hesse) Väikesed lapsed on väliskeskkonnast väga kergesti mõjutatavad. Vanemate tähelepanu, nende omavaheline läbisaamine ja üldine atmosfäär kodus-vastsündinu jaoks mängivad kõik tegurid tähtsat rolli. Suuremaks saades õpivad nad õigel ja valel vahet tegema, kuid sõltuvus ümbruskeskkonnast jääb alles. Samas keskkonnas asuvad inimesed elavad aga täiesti erinevat elu, pabistavad eri olukordades ning reageerivad eluseikadel omamoodi. Meedia ja ühiskonna seatud elu kriteeriumid ja normid muutuvad ühele osale koormaks kuid teisele käitumismalliks. Meedia mõjutab tänapäeva noorte mõttemaailma suurel moel. Isiksuse kujunemise protsessi käigus on meedias kajastatavad artiklid ja pildid eeskujuks nooremale põlvkonnale. Vanemad ei oma enam piisavalt suurt mõju lastele ning kangelasteks saavad kollase ajakirjanduse kuulsused
rolli mängida mitmesugused füüsilised näitajad, et ta selles valdkonnas nii osav ei ole. Kōrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kōrgeid eesmärke ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste elus juhtuvate viperustega. Madala enesehinnanguga isikud on aga pessimistlikud, elu viperused mōjuvad neile hullemini ja üldiselt ei saavuta nad ka seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Kõrge enesehinnanguga inimesed usuvad et neid saadab edu, seetõttu pabistavad nad vähem. Kuna nad pabistavad vähem ja pingutavad enam, siis saadab neid ka edu, seetõttu nende enesehinnang tõuseb veelgi. Madala enesehinnanguga inimesed oma edusse eriti ei usu, seetõttu on nende seesmine ärevus kõrgem (niikuinii kukun läbi) ja nad ka pingutavad vähem. Tänu sellele järgneb sagedamini ebaõnnestumine ja selle tulemusena nende enesehinnang alaneb veelgi. Üldiselt need inimesed, kellel on kõrgemenesehinnang, nemad saavutavad enam kui madala enesehinnanguga isikud
annaabi.ee 
