Eesti Uusaeg
Asehaldus tõi kaasa lihtsustused maakaubanduses. Reegleid lõdvendati.
Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks
Tartu laat - tavaliselt aasta alguses.
Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid
tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi
manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast.
1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva
tööstusettevõttega eestis.
10) Kirik ja religioon:
Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes
balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100
kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise
kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks.
Pastor teenis raha oma mõisast
annaabi.ee 
