Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.
või rannikualadel võib see põhjustada veemasside ümberpaigutamist ja tsunamisid.
Maavärinate koldest lähtuvad mitmesugust tüüpi elastsuslained, on olemas piki-, risti
ja pinnalained. Tähtsaim maavärinate registeerimise vahend on seismograaf, mis
koosneb kuulikujulistest teraspendlitest, mis ripub maapinnaga kindlalt ühendatud
raamistikul. Maavärina puhul maakoore kõikumisel teeb raamistik liikumised kaasa,
aga pendel püsib paigal ja selle otsas asetsev peen nõel mis registeerib paberrulli
liikumise pendli suhtes ja joonistab kõverjoone ehk seismogrammi. Maavärina
võimsuse iseloomuustamisel kasutatakse seismoloogias nn. Richteri skaalat. Enne
maavärina peatõuget võib esineda nõrgemaid eeltõukeid ja peale peatõuget järgneb
reeglina järeltõuge, mis võivad avalduda alles nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem.
Riikides, näiteks Jaapanis, kus maavärinad on tuntud nähtus, teavad ka lapsed
kuidas maavärina puhul ennast kaitsta