Tervitustekst väljasurnud inimkonna sarkofaagist
Sain veel kord kinnitust, et
meie memm oli tuntud, austatud ja armastatud inimene oma külas. Vahetult enne surnuaiast
lahkumist kutsus kabelivaht meie pere enda juurde." No mis siis nüüd", mõtlesin ma. Ta
rääkis ja rääkis ning lõpuks ütles, et hauda kaevates leidsid nad väga vana sarga. See sarnanes
pigem sarkofaagile, kui traditsioonilisele kirstule. Kuna see oli ajahamba poolt nii puretud ja
liigutades varises veel rohkem kokku, pudenes kusagilt sisemusest välja paberrull, mis oli
seotud kokku linanööriga. Kalmistuvaht ütles, et kõik muu peale paberirulli pandi tagasi ning
tõenäoliselt on mingite alkeemiliste vahendiga paberit töödeldud, et see nii hästi säilinud on.
Sammuti rääkis ta, et vanasti olevat olnud tavaks lahkunule üht-teist kaasa panna. Tõenäoliselt
oli sellel lahkunul soov, et lisaks pannakse kaasa ka kiri. Samuti soovitas surnuaiavaht uurida
oma perekonna ajalugu. Kirikuraamatud, vallaraamatud ja muud ajalooline materjal olevat