RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
Eesti Panga juures asutati kursikomitee, kes määras Eesti marga kursi igal esmaspäeval. Raha
said vahetada üksnes need, kes suutsid vastavas komisjonis tõestada, et nad impordivad
Eestisse hädavajalikke kaupu. Piirangud valuutavahetusel kaotati 1920. ja 1921. aastal.
Margakursi stabiliseerudes 1921. aasta algul võtsid Eesti kodanikud Eesti Vabariigi raha
omaks. Säästmisel eelistati küll endiselt kuld- rublasid või teisi kuldrahasid, kuid tsaari
paberrublade ülehindamine lõppes. Nõukogude valitsus oli ise tsaariraha väärtuse langusele
kaasa aidanud, vedades seda kastide kaupa välja ning luues endale mitte millestki välisvaluuta
allika. Hoolimata rahakursi kiirest langusest ning kõige sellega kaasnevast täitis rahareform
oma eesmärgi: riik sai hädavajalikke vahendeid, eelkõige sõjapidamiseks, kuid ka koolide,
omavalitsuste ja muude asutuste ülalpidamiseks, investeeringuteks ning maareformi
läbiviimise alustamiseks
annaabi.ee 
