tuuleparke. Ühtlasi võiks riik reguleerida pakendikasutust, kehtestades näiteks pakendiaktsiisi või kilekotimaksu. Hetkel on poodides näha, kuidas tooted on pakitud mitmekordsete plastikkihtide sisse ning lisaks jagatakse heldelt väikeseid ühekordseid kilekotte. Selle asemel võiks elanike seas rohkem propageerida oma taaskasutatava koti ja puuviljavõrguga poeskäimist, maksustada väiksed kilekotid või asendada need paberkottidega nagu Lääne- Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist. Kokkuvõtlikult võib eestlaste suure ökoloogilise jalajälje süüdlaseks lugeda eelkõige tarbimisühiskonna soodustatud mõtlematut liigtarbimist, riiklike regulatsioonide vähesust ja riigi vähest osavõtlikkust keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole liikumises. Parandades ülaltoodud vead, väheneks Eesti elanike ökoloogiline jalajälg ning astuksime suure sammu
ja päikeselist kasvukohta. Toitaineterikkas pinnases kasvavad taimed suureks ja vajavad siis kaitset. [13] Vägiheinu on kõige lihtsam paljundada seemnete abil. Nende paljundamine on aga problemaatiline. Kui aias kasvatatakse mitmeid liike, võib olla kindel, et järglaste hulgas on ristandeid. Kui aga soovitakse saada sordipuhtaid seemneid, tuleb õisikud eraldada paberkottidega. Sorte on küll võimalik paljundada ainult juurepistikute abil kasvuhoones, sest külgvõrseid moodustub harva. Kui seemned külvatakse kevadel aprillis-mais, õitseb juunist augustini, kuid kui külvata juulis-augustis, hakkab õitsema järgmise aasta mais. Seemned idanevad 18-21°C juures 15-20 päeva. [1, 13] 1.3. Haljastuses kasutatavad liigid Eelpool lähemalt tutvustatud perekondadest on Eestis haljastuses kasutusel mitmeid liike. Lähemalt
annaabi.ee 
