2010. aasta alguse seisuga on loodusmuuseumil olemas soliidse suuruse (278 674 museaali) ja sisuga hästi dokumenteeritud näidistest koosnevad kogud, kus on koha leidnud ca 90% Eestis esinevate taimede, mardikate, liblikate, lindude ja imetajate liikidest. Kõrgetasemeline on ka geoloogiline kogu. Järjest enam koguneb aga kollektsioonidesse materjali väljastpoolt Eestit. Kogude keskmine juurdekasv aastas on ca 5000 museaali. Kõik kollektsioonid omavad paberkatalooge. Geoloogilise kogu museaalid on suuremas osas kantud ka elektroonilisse andmebaasi, botaanilise kogu andmebaasi arendatakse ja zooloogiliste kogude andmebaas on sisseseadmisel. Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud
museaali) ja sisuga hästi dokumenteeritud näidistest koosnevad kogud, kus on koha leidnud ca 90% Eestis esinevate taimede, mardikate, liblikate, lindude ja imetajate liikidest. Eesti Meremuuseum Kõrgetasemeline on ka geoloogiline kogu. Järjest enam koguneb aga kollektsioonidesse materjali väljastpoolt Eestit. Kogude keskmine juurdekasv aastas on ca 5000 museaali. Kõik kollektsioonid omavad paberkatalooge. Geoloogilise kogu museaalid on suuremas osas kantud ka elektroonilisse andmebaasi, botaanilise kogu andmebaasi arendatakse ja zooloogiliste kogude andmebaas on sisseseadmisel. Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste