Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus
sajandil, asendades seni kasutusel olnud pärgamenti. Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid
enamuses valmistatud linasest materjalist, oli tooraine odav ja seda leidus praktiliselt kõikjal.
Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, millest paberi omadused olid halvemad kui
linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli siidi ja villaste kaltsudega valmistatud paberi kvaliteet,
see paber sobis ainult pakkepaberiks. Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete
jõgede kallastele. Eesti esimesed paberiveskid olid Emajõe, Võhandu ja Härjapea jõe ääres.
Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas
paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne
paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1830ndatel aastatel võeti
kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844.